Terve Vald - valimisliit Lääneranna vallas

VOLIKOGU LIIKME AUKOODEKS

Aususe garantiiks on Volikogu Liikme Aukoodeksi allkirjastamine kõikide kandidaatide poolt.

Loe veel

Silvia Lotman | LÄÄNERANNA | 114

Olen looduskaitsja ja Matsalu Loodusfilmide Festivali korraldaja. Töötan igapäevaselt Eestimaa Looduse Fondis, kus olen pikka aega tegelenud asutuse juhtimise ja arendamisega. Usun, et vallajuhtimine peab olema avatud ja kogukondadele toetuv. Soovin, et inimesed oleksid päriselt kaasatud ja meie elukeskkond väärtustatud.

Loe veel

Triin Raave | VIRTSU | 115

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna avaliku halduse eriala bakalaureus, Kullamaa-Risti Keskkooli arendusjuht, Lääne-Nigula valla kultuuritöö spetsialist, MTÜ Virtsu Rahva Maja juhatuse liige.

SIRET KESKÜLA | Lihula | 116

Olen õppealajuhataja, õpetaja ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö koordineerija. Minu südameasjaks on haridusteemad. Igal lapsel peab võimalikult kodu lähedal olema ligipääs kvaliteetsele haridusele ja turvalisele koolikeskkonnale. Usun, et just kool ja haridus on tugeva kogukonna alustalad. Väärtustame oma inimesi pakkudes neile kodulähedasi õppimise ja töötamise võimalusi.

Loe veel

HEGERT VESIK | Lõpe | 117

Olen vabatahtlik päästja, ettevõtja ja volikogu liige. Tunnen hästi oma kodukoha vajadusi ning usun, et kogukondadele peab andma rohkem otsustusõigust. Soovin seista turvalisuse ja koostöö eest, et elu Koongas ja Lõpel ja kogu vallas areneks kohaliku rahva huvidest lähtudes.

Monika Hale | VARBLA | 118

Olen õpetaja ja kunstnik, kelle töö on seotud loovuse ja hariduse edendamisega. Olen Metsküla kooli õpetaja, kes teab, et ka väike kool võib olla tugev. Kvaliteetne haridus ja kultuur peavad olema igale lapsele ja perele lähedal, olenemata sellest, kus valla nurgas elatakse.

Loe veel

TÕNIS VOKK | Kõmsi | 119

Olen ettevõtja ja nelja lapse isa, igapäevatöös sean esikohale kohusetunde, usalduse ja vastutuse oma klientide ees. Praeguse Lääneranna valla aladel on minu esivanemad elanud vähemalt viis põlvkonda ning kavatsen seda traditsiooni jätkata, kasvatades lapsi enda sünnitalus, et ka neil kunagi oleks soov elurännakutelt tagasi pöörduda. Seisan tugevalt traditsiooniliste väärtuste säilimise eest.

Pille Kaisel | METSKÜLA | 120

Olen Metsküla kooli direktor. Ma ei karda seista selle eest, mida õigeks pean. Mul on julgust hakata vastu ebaõiglusele ning meelekindlust kaitsta seda, mida meie inimesed kalliks peavad. Minu südameasi on, et suurel pildil oleks keskuse kõrval väärikas koht ka väiksematel küladel ja kogukondadel. Seisan selle eest, et iga hääl oleks kuuldud ja iga inimene kaasatud.

Jüri Mõniste | Virtsu | 121

Olen Virtsu kogukonnaelu edendaja, olnud siin paljude algatuste juures. Tean, et kogukonnad vajavad tuge ja võimalust ise otsustada. Soovin panustada Virtsu kooli, kogukonnakeskuse ja sadama arengusse ning seista selle eest, et Virtsu hääl oleks valla tasandil kuuldav. Muutus algab igast ühest endast.

LIISI LAOS | Kirbla | 122

Meie pere lauale toob leiva põllumajandus. Igapäevaselt Matsalu rahvuspargi aladel liikudes ja tööülesandeid täites veendun aina uuesti, et meie, Lääneranna valla inimesed, oleme sattunud elama kõige ilusama loodusega paika. See on suur väärtus ning majanduslikust vaatest miski, mille peame enda kasuks tööle panema.

TRIIN NIGUL | VARBLA | 123

Töötan Kultuuriministeeriumis ja väärtustan maaelu, loodust ja kogukonnakultuuri. Olen veendunud, et väike koht ei ole probleem, vaid eelis. Soovin, et ka Varbla ja teised väikesed piirkonnad oleksid vallas nähtavad ja kuuldavad. Panustan pärandkultuuri hoidu ja loodusväärtuste säilitamisse.

ILMAR TARVIS | Paadrema | 124

Olen ettevõtja ja jahiseltsi liige, kes elab ja töötab looduse keskel. Usun, et valla arengu võti on tasakaalus – tuleb hoida loodust, aga samas toetada ettevõtlust. Soovin seista praktiliste lahenduste eest, mis toovad kasu nii inimestele kui ka kogukonnale.

ANDRES HIRVELA | Koonga | 125

Olen Koongast pärit, süsteemiinseneri haridusega ja pika juhtimiskogemusega. Olen olnud nii Koonga kui ka Lääneranna vallavanem. Usun, et vallajuhtimine peab põhinema aususel ja inimeste kaasamisel. Soovin, et kogukondadel oleks rohkem õigust oma kodukoha üle otsustada.

Rait Maruste | Varbla | 126

Olen jurist ja endine Riigikohtu esimees. Olen töötanud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Elan Varblas ja tunnen hästi kohalikke muresid. Usun, et vallaelu vajab õiglust ja läbimõeldud juhtimist. Minu kogemus aitab kujundada otsuseid, mis teenivad inimesi ja kogukondi, mitte kitsaid huve.

Anu-Lii Jürman | Lääneranna | 127

Olen sotsiaaltöötaja ja endine vallavanem. Tegelenud inimeste igapäevamurede lahendamisega ja tean, kui oluline on, et vallajuhtimine on hooliv ja läbipaistev. Volikogu roll on olla nõudlik valla juhtimises. Seisan selle eest, et otsuseid tehakse koos kogukondadega, et igal inimesel on tunne, temaga arvestatakse ja ta on Lääneranna vallas oodatud. Vallajuht peab teadma - kuni su küla veel elab, elad sina ka.

ROMMY TREUMANN | IRTA | 128

Olen pärit Irta külast ja tunnen väikese kogukonna muresid ja rõõme. Iga küla väärib tähelepanu ja võimalust kaasa rääkida. Seisan selle eest, et ka väikseima koha hääl on valla tasandil kuuldav. Väärtustan meid ümbritsevat puhast loodust ja keskkonda. Seisan hea, et suured energiaarendused teeniksid ka kohaliku kogukonna huve. Kogukondade kriisivalmidusse ja turvalisusse tuleb rohkem panustada.

ANTI KESAMAA | VIRTSU | 129

Olen finantsjuht . Pärit olen Virtsust . Leian, et kõik Lääneranna valla külad peaksid olema võrdselt arendatud ja toetatud, et üks osa vallast ei peaks elama teiste arvelt. Kui kokkuhoidlikult majandada, saaks terves vallas palju asju ära teha. Soovin seista mõistliku eelarvekasutuse ja korrektsuse eest volikogus.

Simo Linno | Lääneranna | 130

Noorema põlvkonna esindajana soovin tuua valla juhtimisse uusi ideid ja energiat. Noortel peab olema võimalus kaasa rääkida otsustes, mis mõjutavad nende tulevikku. Soovin panustada paremate õpi-, sportimis- ja tuleviku ehitamise võimaluste loomisesse Lääneranna vallas. Siin peab olema võimalik omandada kvaliteetset haridust alates esimesest klassist kuni kaheteistkümnendani.

Timo Roomets | Virtsu | 131

Olen ettevõtja ja ehitusspetsialist. Olen loonud töökohti oma kodukohas ja tean, kui tähtis on, et vald toetaks ettevõtlust. Usun, et kohalik ettevõtlus on kogukonna mootor. Soovin seista selle eest, et vald otsustaks ausalt ja koostöös inimestega, mitte nende üle.

Gerda Kordemets | Paatsalu | 132

Olen kirjanik, lavastaja ja kultuurikorraldaja. Töötasin veerand sajandit televisioonis, olen juhtinud suuri kultuuriprojekte ning kultuuriasutusi. Seega tean, et kogu meie kultuurielu vajab restarti, kultuurile ehitatud majad tuleb ümber kujundada kogukonnamajadeks ja täita uue sisuga. Usun ka, et elu kestmine tillukestes kohtades on meie suurim tugevus. Küla elab, küla jääb.

Loe veel

Kalle Kõllamaa | Tuudi | 133

Olen loodusgiid ja Matsalu loodusfilmide festivali korraldaja. Seisan selle eest, et suured energiaarendused ei kahjustaks meie väärtuslikku loodust ning neist saadav tulu tooks kasu kohalikule kogukonnale. Meie valla loodusväärtused peavad säilima ka tulevastele põlvedele.

Loe veel

PEETER HERMIK | HANILA | 134

Olen füüsikaõpetaja ja külaelu edendaja. Usun, et haridus on kogukonna tugevuse alus. Seisan selle eest, et hea haridus oleks kõigile kättesaadav ja et tänasel päeval teistes omavalitsustes õppivatel Lääneranna lastel tekiks taas võimalus käia koolis oma kodukohas.

Mart Ulm | Lääneranna | 135

Olen lapsevanem, elupõline Metsküla elanik. Töötan äriarendusjuhina ja olen alati olnud seotud tootmisega. Soovin tugevdada kogukonnatunnet ja kaasatust – et vald kuulaks, toetaks ja aitaks oma inimesi. Seisan ettevõtluse eest, töö peab olema kõigile kättesaadav.

Loe veel

HENRIK RAAVE | VIRTSU | 136

Olen kõrgharidusega ärijuht ja ettevõtja. Teinud turundustööd, juhtinud ettevõtteid, mitmeid kogukonna- ja kultuuriprojekte. Olen seisnud Virtsu kooli ja rahvamaja eest ning panustanud Virtsu Rannahoone ning Werderholmi arendusse. Usun, et vallajuhtimine peab olema aus ja avatud. Soovin seista meie vallas turismi edendamise eest.

Loe veel

SIRET KESKÜLA | Lihula | 116

Olen sündinud ja kasvanud Lihulas. Olen siit ära käinud, aga ikka ja jälle tagasi tulnud, kogemuste võrra rikkamana.

Olen pea 20 aastat töötanud hariduse valdkonnas, näinud kooli väga erinevate nurkade alt. Mul on kaks magistrikraadi haridusteaduses ning läbi aastate olen enda pädevuse tõstmiseks läbinud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi. Eelnevale toetudes julgen öelda, et oman kogemust ja tausta haridusvaldkonda puudutavates küsimustes ja otsustes kaasa rääkida.

Hetkel töötan Kullamaa-Risti Keskkooli Risti õppekohas õppealajuhataja, hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö koordinaatori ja ka õpetajana. Oma haridussüsteemis oldud aja jooksul olen näinud, kui oluline roll on hästi toimival koolivõrgul ja hariduskorraldusel mitte ainult laste arengu ja arendamise, vaid terve kogukonna elujõulisuse tagamisel. Kool ei ole ainult koht, kus omandatakse akadeemilisi teadmisi ja fakte – see on koht, kus kujundatakse väärtuseid, luuakse suhteid ja kasvatakse inimesteks. Just seetõttu olen südamega hariduse juures ja tahan anda oma panuse ka valla tasandil.

Isiklikult puudutab mind valusalt võimul oleva valimisliidu läbiviidud haridusreform. Selle tulemusel ei kadunud mitte ainult koolid ja kooliastmed, vaid ühes nendega ka hariduse kvaliteet ja mis veel olulisem – inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Selline areng ei tee meie kogukondi tugevamaks, vaid hoopis tühjemaks, sõna otseses mõttes. Avalikkusele näidatakse, et Lihulas oleva õppekoha õpilaste arv on üle aastakümnete suurem kui 300. Aga mis peitub selle arvu taga tegelikult? Kas need lapsed on siia teistest koolidest tõmmanud ilus ja kaasaegne koolihoone või erakordselt kvaliteetne haridus? Aus ja valus vastus on – ei! Need on lapsed, kelle peredel polnud peale koolide kaotamist või kooliastmete sulgemist muud valikut. Sest teadupoolest on hariduse omandamine meie vabariigis kohustuslik. Väga paljude pered, kellel oli võimalust, läksid aga teist teed – nende lapsed õpivad väljaspool koduvalda - Kullamaal, Muhus, Tõstamaal jne. Neid lapsi on ligi 70. Need lapsed tuleb koduvalda tagasi tuua – tuleb luua koolivõrk, mis selle tagab ja seda toetab. Niisamuti on kvalifikatsiooniga õpetajatega – toome nad koju tagasi!

Seepärast tahan seista selle eest, et haridusreformi vead saaksid parandatud. Selleks peab haridusjuhtimine igal tasandil olema kvaliteetne, koostöine ja tõenduspõhine. Toetan hariduse koostöökogu loomist, mis looks ausa ja avatud arutelukoha lapsevanematele, õpetajatele ja kogukondadele. Tahan, et Lihula koolist saaks tugev hariduskeskus, aga ka et meie väikekoolid säiliksid kogukondade südamena.

Usun, et läbimõeldud ja kogukondi kaasav juhtimine aitab taastada inimeste usu, et Läänerannas on võimalik pakkuda lastele kodulähedast ja kvaliteetset haridust. Minu soov on, et ükski pere ei peaks enam seisma valiku ees, kas kvaliteetne haridus on kättesaadav kodus või alles valla piiride taga.

arrow_back

LIISI LAOS | Kirbla | 122

1. Mind, nagu mitmeid teisi Terve Valla ridades valmistel osalevaid inimesi alarmeeris 2023. aasta „koolireform“. Minu tütar õppis tol hetkel ja õpib siiani Metsküla koolis, aga kuigi oli valus näha, kuidas ühest tegusast kogukonnast üle sõidetakse, ei olnud see minu isiklik tragöödia.

Minu isiklik tragöödia oli, et omavalitsusel, mida minu kodune kasvatus on õpetanud nägema partnerina, ei jätkunud empaatiat ega huvi tulla ja rääkida minuga, oma maksumaksjaga, kes ma olen ometi teiste omasugustega meie valla kõige tähtsam sissetulekuallikas. Ja kuigi mitmed volinikud on hiljem nentinud, et „kommunikatsioon oleks võinud olla parem“, ei muutnud see edasist suhtlemisstiili. Teerull sõitis edasi.

2. Praegu, valmiste keerisesse astununa, tuleb aeg-ajalt pähe: ehk ikka ei peaks. Äkki põllumajanduses töötava inimesena ei tasu torkida. Mina ei saa oma arvutit kotti pista ja pealinna elama sõita, aga võib-olla on minu projekt see, mille kohta volikogu esimees ühel tuleviku volikogu istungil taas lausub: „Kuhu need aastad kadusid“...

Ja see on teine põhjus kandideerimiseks. Nimelt, mulle ei tohiks selline mõte pähegi tulla. 2025. aastal Eesti Vabariigis ei tohi ma karta, et mind minu vaadete eest karistatakse.

3. Kogukonda vägisi ei loo. Kui väga meie vallaisad ka ei sooviks tuua kõiki Lääneranna inimesi kokku Lihulasse, see ei õnnestu. Ja ei tohigi õnnestuda. Meil on üle valla külad ja kogukonnad, kellel on kõigil eluõigus. Olgu igas piirkonnas oma jaanituli!

4. Tahan kuulda, et volikogus argumenteeritakse, isegi vaieldakse tuliselt. Aga igaühel on õigus oma arvamusele, kedagi ei alandata ja volinikud on terve valla volinikud.

Minu lubadus algavatel valimistel: valituks osutudes teen endale selgeks, mille poolt või vastu ma volikogus hääletan ja teen seda terve meie valla huve silmas pidades. Raske südamega küll, aga isegi asfalti Oeta teele (täiesti juhuslikult minu kodutee) ei luba.

Ma ei kurvasta, kui Sinu hääl mulle ei tule. Küll aga soovitan Sul valida volikokku inimesed, keda huvitab, et iga nurgake meie vallas saaks areneda ja õitseda, sest see päriselt tasub meile kõigile ära! Terve valla eest!

arrow_back

HENRIK RAAVE | VIRTSU | 136

Maal elamisest

Ma olen maal elamise poolt. Ja elangi maal. Virtsus. Emapoolse suguvõsa juured on Kidisel, Paadremal, Lääneranna vallas. Sündinud Tartus, elanud ja töötanud Tallinnas, loonud oma suvekodu Lääneranna valda (Kidisele), siis elanud 4 aastat Tenerifel ja lõpuks maandunud kogu perega Virtsus. Korraldan sündmusi ja arendan turismi. Olen võidelnud 2023 aastast Virtsu kooli ja rahvamaja eest. Kohtuasi pooleli. Kirjutanud mitmed artiklid ja korraldanud mitmeid sündmusi. Maaleht: Pere kolis Tenerifelt otsejoones Virtsu Postimees: HENRIK RAAVE ⟩ Lääneranna: kui kindel käsi muutub rusikaks kogukonna vastu

KIRJUTATUD ARVAMUSLOOD

Ego ja hirm / 13 kätt / Lääneranna vald

/Avaldatud ajalehes Lääne Elu/ Virtsu lapsed on Muhu koolis kenasti vastu võetud. Võiks ju nüüd rahus oma igapäevatoimetuste juurde naasta ja olukorraga leppida, kuid tunnen, et võitlus Virtsu ja Metsküla kooli pärast peab jätkuma.

Ah et miks? Ma ei taha minna isiklikuks, seepärast üldistan.

Võtame näiteks 13 kätt. Kui nad vaatavad pisut enda sisse, siis kas võib olla, et nad näevad seal võimalust isiklikuks arenguks? No üleüldse? Usun, et näevad. Kõik me näeme, kui enda sisse vaatame.

Nüüd – kas seal nende sees võib olla kohta enesehinnangu ja enesearmastuse tõstmiseks? Kas kahe eelneva areng võimaldaks neil kergemini lahti lasta oma varem tehtud otsustest? Ilma, et nende ego ja selle ehitatud võlts enesehinnang valusalt pihta saaksid?

Miks ma sellest räägin? Sest nüüd on kindel, et asi ei ole rahas. Raha on pakkumas riik, eratoetajad, ettevõtjad ja kogukonnad. Mulle tundub, et 13 käe ego ei lase oma otsusest taganeda.

Aga võibolla on selle kõige taga hoopis hirm? Hirm millestki ilmajäämise ees. Kui otsustan teistmoodi kui ülejäänud, siis võin kaotada oma töökoha, oma positsiooni, oma koha järgmisel valimistel. Võin näidata ennast nõrgana.

Kokkuvõttes: tean, et kõik inimesed on võimelised muutuma. Aga selleks on vaja soovi.

Tuulikutest

Mina ei ole neile PÕHIMÕTTELISELT vastu, sest me elame siin Virtsus nendega. Algusest peale.

Teisiti see ei saagi olla. Tuulikud on meie elu osa. Olen osalenud koosolekul, kus arutati, kas kogukond lubab kasutusaega pikendada. Lubasime.

Suuremaid ei julgeks tahta ja raha, mis sealt fondist kogukonnale tuleb, võiks olla suurem.

Lootsime sealt abi oma koolimaja kulude katteks. Ei saanud. Mõistetav, et poole pealt ei saa kokkuleppeid muuta.

Kui kunagi uusi planeeritakse, siis suuremaid ei lubaks ja raha küsiks rohkem.

Põhimõte: koos tuulikutega saab elada, aga kogukonna kasu peab olema selgem ja suurem.

Edasi vaadates: uusi ja suuremaid ei toetaks; kokkulepetesse küsiks karmimad tingimused.

arrow_back

Plaan

Valda juhime avatult ning arvestades kohalike elanike vajadustega expand_less

Valla juhtimine peab põhinema aususel, läbipaistvusel ja avalike huvide teenimisele, mitte isiklike eeliste otsimisele. Valla juhid on moraalselt vastutavad elanike ees ning me nõuame ka valla teenistujatelt kõrget tööeetikat. Kujundame volikogu ausa ja õiglase ning üldisi huve arvestava tegevuse põhimõtted. Toome valla valitsemise inimestele lähemale - korraldame volikogu ja vallavalitsuse istungeid erinevates valla paikades.
Valda juhtima usaldame eelkõige kohalikke olusid tundvad piirkonnaga seotud inimesed, kes on oma valdkonnas eksperdid.
Vallaelanike ja kaugemate läänerandlaste mõtete ja ideede koondamiseks võtame juhtimises kasutusse kaasava eelarve ja ideekorje võimalused ning piirkondade esindajate ja seal, kus on, külavanematega regulaarse suhtlemise. Tagame, et noortevolikogul on mõju valla otsustele, eriti teemades, mis mõjutavad noorte elu- ja arenguvõimalusi.
Kuna vallaelanike rahulolu valla juhtimisega ning valla maine on väga madal, siis asume rahulolu ja mainet parandama eelkõige läbi inimeste kuulamise, rahulolu küsitluste ja vajakajäämiste parandamise. Toetame varasemate kohaliku omavalitsuse üksuste esindatust juhtimises - igas varasemast vallast moodustatud piirkond peab olema võrdväärselt esindatud vallavalitsuses ja otsuste kaalumises.
Vähendame Lääneranna vallas töötavate inimeste palgalõhet: vallavalitsuse palgad ei saa kasvada kiiremini õpetajate, hooldajate, noorsootöötajate, kultuuritöötajate jt palkadest.

Taastame valla koolivõrgu, et võimaldada õpilaste vajadustele vastav haridus expand_more

Kutsume ellu hariduse koostöökogu, et koostöös spetsialistide, huvigruppide ja kogukondadega parandada läbikukkunud haridusreformi vead ning kutsuda lahkunud õpilased tagasi Lääneranna koolivõrku. Edaspidi väldime olukordi, kus kogukonnad ei leia muid valikuid, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Loodav koostöökogu kui koolipidajale nõu andev organ on avatud kõigile ettepanekutele, kuidas muuta valla koolivõrku õpikeskkonnana lastele ja õpetajatele paremaks ning lapsevanemaid kaasavamaks.
Arendame Lääneranna Gümnaasiumi tugevaks hariduskeskuseks, mis lähtub piirkonna eripäradest. Vajadusel algatame läbirääkimised riigiga gümnaasiumihariduse jätkumiseks Lihulas. Väärtustame meie valla keskkooli, kuna see võimaldab kohalikele lastele kodulähedase keskhariduse ning on kõrgharidusega vallaelanikele oluline tööandja. Gümnaasiumi arendamise võimalustena näeme piirkonna tugevustele tuginevat hariduspakkumist: loodus- ja muinsuskaitse, filmi- ja teatriõpe, arheoloogia, ettevõtlus, turism jne.
Toetame Virtsus, Varblas ja Koongas põhihariduse andmise võimalust, mis on lähima kümne aasta perspektiivis nende piirkondade olulisimaks arengumootoriks.
Anname Metsküla koolile võimaluse ise otsustada, kas nad soovivad jätkata era- või munitsipaalkoolina. Toetame erakoolides õppivate laste haridust samadel alustel vallakoolides õppivate lastega.
Toetame õpetajate ja koolitöötajate palgatõusu ning paremaid töötingimusi.
Arendame väikekoole kui elujõulisi kogukonnakeskusi.
Taastame valla koolide nimed ja traditsioonide jätkumise.
Toetame kaasava ja õpilaskeskse koolikultuuri loomist, kus iga laps tunneb end turvaliselt ja väärtustatuna.
Toetame erivajadustega laste peresid koolituste ja tugigruppide abil.
Võimaldame spordi, muusika ja kunstiga tegelemist huviharidusena võrdsetel alustel nii era- kui munitsipaal huvikoolides.

Seame eesmärgiks elanikele turvalisuse ning kriisivalmiduse expand_more

Valgustatud tänavate ja bussipeatustega hoiame oma koduvalla turvalisena.
Toetame piirkondlikku kriisivalmidust - loome varugeneraatoritega kerksuskeskused piirkonna elanike toetamiseks kriisioludes.
Toetame vabatahtliku pääste ja merepääste võimekust koolitada elanikkonda kriisivalmiduseks.
Parandame päästevõimekust kaardistades valla veevõtukohad ja tagades neile ligipääsu.
Hoiame valla paikadega seotud kogukondi kursis kriiside ja turvalisusega, seome kriisivalmiduse töö kogukonnatööga

Tervishoid ja sotsiaalteenused vallaelanikele kättesaadavaks expand_more

Toetame eakate inimeste võimalikult pikaajalist kaasatust tööturul ja tavaelus, väärikat vananemist ja koduhoolduse teenuse võimaluste arendamist,.
Toetame tänast valla tervisekeskuse arengut ning lisame juurde seni puuduvaid arste, teenuseid ja tervisetöötajaid. Töötame selle nimel, et hambaraviteenus oleks Lääneranna vallas taas regulaarselt kättesaadav, arendame koostööd suurte haiglatega, et krooniliste haigustega vallaelanikud saaksid rohkem raviprotseduure läbida kodulähedases tervisekeskuses.
Käivitame vallas toidukappide süsteemi, et toetada ka ajutiselt abivajajaid.
Laiendame eakatele ja erivajadustega inimestele mõeldud sotsiaalteenuseid.
Arendame kohalikke tervisespordi võimalusi kõigis valla piirkondades koostöös kogukondadega. Täiustame Lihulas välijõusaalis ja mänguväljakul ajaveetmise võimalusi.

Vald areneb, kui areneb siinne ettevõtlus expand_more

Toetame nõustades, turundades, võrgustades turismi ja piirkondlikku arengut ning kasutame valla rikkalikke loodus- ja kultuuriväärtusi ettevõtluse edendamiseks
Nõustame nii praeguseid kui tulevasi ettevõtjaid oma äri loomisel ja toomisel meie valda. Aitame vajadusel, et ettevõtlus ei takerduks bürokraatiasse
Algatame valla ettevõtlikke inimesi ühendava ettevõtluse nõukoja, et meelitada valda investeeringuid. Kaasame ettevõtluse nõukogu töösse ka inimesi, kellele Lääneranna on teine või kolmas kodu. Soosime Lääneranna valda sissekirjutamist, et kasvatada valla maksubaasi.
Vallas toodetav taastuvenergia peab olema vallale ja selle elanikele kasulik rohkem kui kohustusliku 1% väärtuses.
Pakume ettevõtjatele soodustusi ja toetusi, et arendada kohalikku tootmist ja teenuste valdkonda võimaldame läbipaistvat osalemist vallale teenuste osutamise hangetes.
Parandame teedevõrku ja kommunikatsioone, arendame koostööd, mis tagaks ettevõtetele parema ligipääsu infrastruktuurile. Üheks prioriteediks on Virtsu sadama teenuste arendamine.
Arendame vajadusel kaugtöökeskusi (kogukonnamajad, kiire internet jne).

Valla kultuuri- ja noorsootöö vastavalt vallaelanike vajadustele expand_more

Loome valla kultuuristrateegia erinevate valdkondade arendamiseks ja lõimimiseks koostöös kogukondade ja külaseltsidega.
Mitmekesistame kultuurielule mõeldud hoonete kasutust.
Toetame kultuuri- ja noorsootöötajate palgatõusu ning paremaid töötingimusi.
Toetame kultuuri- ja sporditegevusi igas valla piirkonnas, muudame kultuuri ja spordi rahastamise läbipaistvaks ja arusaadavaks.
Toetame kohalikke festivale, rahvakultuuri ja pärimust, et hoida tugevana piirkondade identiteete ja autonoomset otsustusõigust kultuurisündmuste osas.
Võimestame külamajade ja seltside omaalgatusi, avame toetusi saavate ühingute nimekirja, suurendame tegevustoetust ning võimaldame seda saada paralleelselt projektitoetuse ning projektide omaosaluse toetusega.
Taastame vallas enne reforme toiminud kõrgetasemelise noorsootöö.
Tagame, et noortevolikogul on mõju valla otsustele seal, kus need mõjutavad noorte elu- ja arenguvõimalusi.

Lääneranna loodus- ja kultuurmaastikud on valla elanike ja külaliste jaoks väärtuslikud expand_more

Kaasame kogukondi ja tagame avatud arutelud keskkonda oluliselt mõjutavate projektide menetlemisel, teeme koostööd RMK-ga, et kohalikele oluliste alade raiel arvestataks kogukondade soovidega.
Kasutame planeeringuid, et suunata keskkonda mõjutavaid arenguid kohalike inimeste väärtuste ja vajaduste järgi.
Seisame selle eest, et suured energiaarendused ei kahjustaks kohalike elanike elukeskkonda ega loodust.
Oleme väljas selle eest, et arendusprojektidest saadav tulu tooks kasu kohalikule kogukonnale, näiteks soodne elekter, mustkattega teed, töö-, haridus- ja praktikavõimalusi, rahastust kultuurile ja haridusele.
Edendame loodusturismi ja kasvatame keskkonnateadlikkust.
Hoiame Lihula muinsuskaitseala külastajatele nauditavana ja kohalikku elu võimaldavana.
Algatame Lihula muinsuskaitsepäevad.
Miljööväärtuslikel aladel räägime läbi pakiautomaatide operaatoritega ja teiste ettevõtjatega, et uued arendused oleks küll mugavas kohas kliendile, kuid ei rikuks miljööväärtuslikke kohti ega muude äride toimimist.
Seame eesmärgiks muuta Lihula jäätmejaama hinnad kohalikele kättesaadavamaks, aitame elanikke suuremahuliste ja ohtlike jäätmete äraviimise organiseerimisel, korrastame reovee käsitlemise meie vallas.
Planeerime kohalikele elanikele avalikud randa pääsu võimalused nii suvel kui ka talvel. Kasutame selleks üldplaneeringu võimalusi ning lepete sõlmimist maaomanikega.

Aus mäng, avalikult

1. ME EI VALETA

2. ME VALITSEME KOOS RAHVAGA

VOLIKOGU LIIKME AUKOODEKS

Silvia Lotman | LÄÄNERANNA | 114

Triin Raave | VIRTSU | 115

SIRET KESKÜLA | Lihula | 116

HEGERT VESIK | Lõpe | 117

Monika Hale | VARBLA | 118

TÕNIS VOKK | Kõmsi | 119

Pille Kaisel | METSKÜLA | 120

Jüri Mõniste | Virtsu | 121

LIISI LAOS | Kirbla | 122

TRIIN NIGUL | VARBLA | 123

ILMAR TARVIS | Paadrema | 124

ANDRES HIRVELA | Koonga | 125

Rait Maruste | Varbla | 126

Anu-Lii Jürman | Lääneranna | 127

ROMMY TREUMANN | IRTA | 128

ANTI KESAMAA | VIRTSU | 129

Simo Linno | Lääneranna | 130

Timo Roomets | Virtsu | 131

Gerda Kordemets | Paatsalu | 132

Kalle Kõllamaa | Tuudi | 133

PEETER HERMIK | HANILA | 134

Mart Ulm | Lääneranna | 135

HENRIK RAAVE | VIRTSU | 136

TERVE VALD VALIMISLIIT

Plaan

Tule kindlasti valima

TERVE VALD VALIMISLIIT · 2025

Kontakt